Donato D’Antonio (kitarr, Itaalia)
Tiit Peterson (kitarr)
Vahur Kubja (kitarr)
Harry Traksmann (viiul)
Aurelia Eespere (laul)
Neeme Punder (flööt)
Tauno Saviauk (flööt)

“Kitarril on imepärane võime anda muusikale samaaegselt nii intiimne kui ka igavikuline mõõde.” — Rene Eespere.

Ilmselt just sellepärast on kitarril olnud väga oluline koht helilooja loomingus juba üle kahe aastakümne. Eespere kitarrimuusikat on palju mängitud ja plaadistatud kõikjal maailmas. Käesoleval kontserdil kuuleme väga värvikat valikut sellest.


René Eespere (1953) lõpetas 1972. aastal klaveri erialal Tallinna Muusikakeskkooli (Valdur Roots) ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi (Anatoli Garšnek), 1977–1979 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuur-stažuuris Aram Hatšaturjani ja Aleksei Nikolajevi juhendusel. Aastast 1979 töötab ta Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete õppejõuna ning 2002. aastast on Eespere Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniprofessor. Tema õpilastest olgu nimetatud Urmas Sisask, Piret Rips, Juuso-Pietari Voltti, Evelin Seppar ja Riho Esko Maimets.
Eesperele on omistatud Eesti muusika aastapreemia (1989), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001), Eesti Kultuurkapitali stipendium “Ela ja sära” (2001/02), Riho Pätsi Fondi koolimuusika stipendium (2004), Eesti Kultuurkapitali heliloomingu preemia (2008) ja Eesti Muusikanõukogu heliloomingu aastapreemia (2011).
Tema ulatuslikku ning žanriliselt mitmekesisesse loomingusse kuuluvad balletid, lühiooper “Gurmaanid”, vokaalsümfoonilised suurvormid, instrumentaalkontserdid, teosed sümfooniaorkestrile ja kammerkoosseisudele, klaveri- ning koorimuusika.
Tänaseni on kooride repertuaaris paljud teosed Eespere 1980.–1990. aastatel ja hiljem loodud vaimulikust ja isamaalisest kooriloomingust: koorilaul “Ärkamisaeg”, 1990; kooripoeem “Lehekülgi Sakalamaa kroonikast”, 1982; “2 jubilatsiooni” solistile, koorile ja orelile, 1986; “Vaikuse sümfoonia” solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile,1989; “Glorificatio” sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile, 1990 jpt.
Temalt on instrumentaalteoseid tellinud NYYD Ensemble, Duo 46 (USA), Jean Claude Gérard, Maarika Järvi, Klaus Jäckle, Hermann Hudde, Eleftheria Kotzia, Tiit Peterson, Neeme Punder, Heiki Mätlik, Andres Uibo jpt.
Eespere teosed on kõlanud enamikus Euroopa maades, aga ka USAs, Jaapanis, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Austraalias ja Uus-Meremaal.


Donato D’Antonio on muusik, kes viljeleb väga erinevas zanris muusikat.
Ta on esinenud solistina ja erinevate ansamblitega tuntud kontserdisaalides ja teatrites: Palau de la Musica (Valencia), Teatro Lope de Vega (Sevilla), Teatro Municipal (Valparaiso), Teatro Heredia (Santiago de Cuba), Teatro Ariosto ( Buenos Aires), Castle Louis XI (La Cote St Andre), Leopold Mozarti Saal ja Saal Wiener (Salzburg). Samuti on teinud palju raadio ja TV esinemisi Itaalias ja mujal (Argentina, Austria, Tšiili, Kuuba, Prantsusmaa, Sloveenia, Hispaania), saanud tunnustuse publikult ja kriitikutelt.
Sündinud Zürichis, Sveitsis, kolis ta noorelt tagasi Itaaliasse. Õppis ja lõpetas kiitusega Cesena Konservatooriumi ning Bologna Konservatooriumi. Täiendanud end maestro Pepe Romero juures Salzburgi Mozarteumis ning Alirio Diaz’e, Manuel Barrueco ja Oscar Ghiglia meistrikursustel.
Donato D’Antonio on teinud koostööd selliste heliloojatega: Samorì, Cavallone, Varotti, Telli, Piva, Costantini, Cangini, Luppi, Biscarini, Geminiani, Furlati jt.


Tiit Peterson on tänase Eesti väljapaistvamaid kitarriste. Õppis Tallinna G. Otsa nim Muusikakoolis Vladimir Katkovi kitarriklassis ja prof. Juri Judini juures Moskvas. On end täiendanud selliste suurmeistrite nagu Leo Brouweri (Kuuba) ja Roberto Ausseli (Argentiina) juhendamisel. On pidevalt oodatud esineja muusikafestivalidel Eestis, Skandinaaviamaades ja Euroopas. Kontserdireisid on teda viinud pea kõikidesse Euroopa maadesse. Tiit Petersoni partneriteks on Eesti parimad muusikud, kellest pikemaajalised koostööd on olnud flötistide Tauno Saviaugu ja Neeme Punderiga, akordionist Allan Jakobiga, viiuldajate Ülo Kaadu, Maano Männi ja Harry Traksmanniga, tsellistide Aare Tammesalu ja Pärt Tarvasega. Vokaalsolistidest on Petersoni kauaaegsed partnerid Leili Tammel, Iris Oja, Teele Jõks, Liina Saari, Helen Lokuta, Janne Sevtsenko ja kontratenor Ka Bo Chan. Kohtumine vene kitarrilegendi Anastasia Bardinaga viis duoprojektini, millega muusikud andsid üle 50 kontserdi mängides ka sellistes ebatraditsioonilistes kohtades nagu öisel Leigo järvel ligi 6000 kuulajale. Kitarriduo partneriks on olnud veel ameerika kitarrist Eric Jones, kellega oli suur turnee mööda Eesti kontserdipaiku. Tiit Peterson on plaadistanud kõik olulised Eesti muusika teosed kitarrile ja palju muud muusikat. Flötist Tauno Saviauguga on valminud CD “Mystical Uniting” 20. sajandi muusikaga flöödile ja kitarrile, ning CD “Eesti Portreed” millel kõlavad duole kirjutatud eesti heliloojate teosed. Aastatepikkune koostöö on olnud metsosopran Leili Tammeliga, mille tulemusena on sündinud 2 CD-d Kuldar Singi 2 väga omanäolise suurteosega, mis kuuluvad eesti kammermuusika tippteoste hulka: „Karje ja Vaikus“ Federico Garcia Lorca luulele ning „Aastaajad“ Juhan Liivi luulele. Salvestanud CD-le “White Concert” Eesti heliloojate kitarrikontserdid koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Vello Pähna juhatusel. Koostöös vene helilooja ja džässkitarristi Alexander Vinitskyga valmisid uued kitarripalad Raimond Valgre kaunimatest meloodiatest, mis Peterson on salvestanud CD-le “Veel viivuks jää”. 2003. aastal mängis ta Peeter Vähi „White Concerto“ kitarrile ja orkestrile Peterburi Filharmoonia Suures saalis koos Moskva kammerorkestri ja dirigent Vladislav Bulahhoviga.

Tiit Petersoni lai repertuaar ulatub 16. sajandi muusikast uusimate heliteosteni. Esitanud korduvalt Vivaldi kitarrikontserte pea kõigi Eesti orkestritega ja mitmete Soome orkestritega sealhulgas ka legendaarse dirigendi Jorma Panula juhatusel. Kirgliku nüüdismuusika esitajana ja propageerijana on Tiit Peterson väga palju inspireerinud Eesti heliloojaid looma uusi teoseid kitarrile – talle on kirjutanud muusikat René Eespere, Peeter Vähi, Tõnu Kõrvits, Raimo Kangro, Kuldar Sink, Urmas Sisask, Ester Mägi, Jaan Rääts, Lauri Jõeleht jt. Tuntud kitarriheliloojatest mujalt on talle kirjutanud muusikat Kai Nieminen, Jorge Cardoso, Harri Wessman ja Minna Leinonen. Lisaks aktiivsele interpreeditegevusele on Tiit Peterson koolitanud terve uue põlvkonna professionaalseid Eesti kitarriste ning on Tallinna kitarrifestivali looja ja kunstiline juht.


Vahur Kubja (s. 1986) on lõpetanud Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli Tiit Petersoni kitarriklassis. Vahur on lõpetanud Nino Rota nim Konservatooriumi diplomiõppe ja magistrantuuri maksimumpunktidega Massimo Felici klassis, Itaalias. Aastast 2011 töötab kitarriõpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on täiendanud end O. Ghiglia (Accademia Chigiana, Siena, Itaalia), T. Korhoneni (Erasmus Turu Konservatooriumis, Soomes), L. Micheli, M. Mela, P. Steidli, D. Kavanagh’,G. Krivokapici, M. Dylla jt meistriklassides.

Ta on üles astunud mitmeid kordi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nüüdismuusika festivalidel ja esinenud Tallinna Kitarrifestivalil. Välisesinemisi on olnud Soomes, Ungaris, Itaalias. Viimases pärjati Vahur kahel rahvusvahelisel konkursil teiste kohtadega kammermuusika osas koos kitarrist Vincenzo Giuraga (“Citta di Ostuni”, “Citta di Valentino”).


1981-1992 õppis Harry Traksmann Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Tiiu Peäske) ja seejärel Eesti Muusikaakadeemias (prof. Jüri Gerretz), mille lõpetas 2007.
1996 aastal sai Heino Elleri nim. rahvusvahelisel viiuldajate konkursil diplomi.
1993 alates mänginud Tallinna Kammerorkestris (TKO), 1997-st alates kontsertmeistrina.
Esinenud TKO kooseisus paljudes Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides ning Jaapanis, salvestanud mitu CD-d firmale ECM (sh. Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Heino Elleri loomingut).
Aastast 1997 mänginud ka NYYD Ensemble’is, kellega esinenud mainekatel uue muusika festivalidel ArtGenda (Koppenhaagenis), Baltic Arts (Londonis), Musiikin aika (Soomes, Viitasaaris), Varssavi sügis (Poolas), Gaida (Vilniuses), MaerzMusik (Berliinis), Klangspuren (Austrias, Tiroolis) ja salvestanud mitu CD-d.
Harry Traksmann on esinenud solistina ERSO, Keskpõhjamaa Kammerorkesteri ja TKO ees.
Olnud kammermuusikuna tegev paljudes koosseisudes, neist olulisim on Uus Tallinna Trio (UTT), mille koosseisu kuuluvad veel tšellist Kaido Kelder ja pianist Marrit Gerretz-Traksmann. UTT on edukalt esinenud konkurssidel Con Brio (ETV preemia, 1998), Kuhmo rahvusvahelisel triode konkusil (diplom, 1999), Gdanskis J. Brahmsi nim. kammermuusika konkursil (II preemia, 2000) ning saanud ka EKK helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2000). Hooajal 2000/01 esindas UTT Eestit Baltiriikide ja Põhjamaade parimaid noori interpreete tutvustavas kontserdisarjas „Upbeat/Nordic Talents“. Trio on esinenud paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Austrias Viinis (Musikverein, Gläserner Saal), Venemaal (Moskva konservatooriumi Rahmaninovi saal, Peterburi konservatooriumi Glazunovi saal). Trio on esinenud mainekatel festivalidel Saksamaal (Usedomer Festival), Šveitsis, Itaalias (Bergamo kaasaegse muusika festival Oriente-Occidente). UTT on salvestanud ER-ile ja ETV-le.
Lisaks TKO kontsertmeistri tööle on Harry Traksmann sageli olnud ka külaliskontsertmeistriks ERSO-s.
Oktoobris 2008 omistati Harry Traksmannile Eesti Kultuurkapitali aastapreemia tegutsemise eest orkestri kontsertmeistrina.


Aurelia Eespere alustas 1993. aastal õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal Aino Riikjärve klassis ja jätkas alates 2001. aastast samas koorijuhtimise erialal Reet Ratassepa juhendamisel. Pärast Tallinna Muusikakeskkooli lõpetamist (2005) asus ta õppima G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli ooperilaulu erialale Marika Eensalu klassi, mille lõpetas 2009.
2009–2011 õppis Aurelia Eespere Sibeliuse Akadeemia lauluosakonnas Annika Ollinkari ja Alstela Sinikka juures. Alates 2012 on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonna üliõpilane Nadja Kuremi klassis.
Aurelia Eespere on osalenud Jenny Anvelt-Scarafoni, Tom Krause, Teresa Berganza ja Monica Groopi meistrikursustel.


Neeme Punder on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi flöödi erialal ning täiendanud end samal alal veel Rootsis ja Hollandis. Ta on aastaid olnud varajase muusika ansambli Hortus Musicus solist, mänginud Soome-Eesti Barokkorkestris, samuti ansamblites Eesti Barokksolistid, The Art Russica, millega on esinetud kogu Euroopas, USAs, Jaapanis, Iisraelis ja Venemaal.
Ta on esinenud koos paljude tuntud muusikutega, nagu Aleksei Ljubimov, Tatjana Grindenko, Gidon Kremer, Paul Hillier, David James, Tõnu Kaljuste jt. Spetsialiseerunud varajase muusika interpretatsiooniprobleemidele, juhendab ta vastavat kursust Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja viib sellelaadseid kursusi läbi ka mujal Eestis, samuti Soomes, Venemaal ja Saksamaal. Tema eestvedamisel on juba aastaid korraldatud Viljandi vanamuusikafestivali. Neeme Punder on tuntud ka uue muusika interpreteerijana ja paljude eesti heliloojate teoste esmaesitajana, ta on ka nüüdismuusika ansambli Reval Ensemble liige.