Neeme Punder on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi flöödi erialal, täiendanud end samas veel Rootsis ja Hollandis ja on Vabariikliku Puhkpillimängijate Konkursi laureaat. Ta on aastaid olnud varajase muusika ansambli “Hortus Musicus” solist, teinud kaasa ansambli kõik tähtsamad välisesinemised festivalidel ja mainekates saalides paljudel maadel – kogu Euroopas, Iisraelis, USA-s, Jaapanis ja Venemaal. Ta on mänginud Soome-Eesti Barokkorkestris, The Art Russica, Tallinna Kammerorkester,  jmt. Esinenud koos tuntud muusikute nagu A.Ljubimov, T.Grindenko, G.Kremer, P.Hillier, D.James, T.Kaljuste, E.Klas jne.

Neeme Punder on Andres Mustoneni kõrval meie üks innukamaid varajase muusikaga tegelejaid. Spetsialiseerunud varajase muusika interpretatsiooniprobleemidele on ta juhendanud vastavaid kursuseid Eesti Muusikaakadeemias ja viinud sellelaadseid kursuseid läbi mujal Eestis, Soomes, Venemaal ja Saksamaal. Tema eestvedamisel on aastaid korraldatud rahvusvahelist Viljandi Vanamuusika Festivali. Samuti on ta mitmete flöödiga seotud kontsertsarjade ja festivali “Flutish Kingdom” algataja.

N.Punder on tuntud samuti kaasaegse muusika interpreteerijana ja paljude eesti heliloojate teoste esmaesitajana ja esmasalvestajana (P.Vähi, G.Grigorjeva, R.Eespere, H.Tulve, T.Tulev jne.) ja ta on kaasaegse muusika ansambli “Reval Ensemble” liige.

N.Punder juhendab mitmeid vanamuusikakollektiive, sealhulgas Vanalinna Barokkorkestrit, Viljandi Linnakapelli, Tubae Revaliensis.

Ta on töötanud professorina Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna juhatajana, on Eesti Flöödiühingu juhatuse liige, Eesti Muusikafestivalid juhatuse liige, käesoleval ajal on Eesti Muusika Infokeskuse juhatuse liige Eesti Kontserdi produtsent ja Võru Muusikakooli direktor.

Tiit Peterson on tänase Eesti väljapaistvamaid kitarriste. Õppis  Tallinna G. Otsa nim Muusikakoolis Vladimir Katkovi kitarriklassis ja prof. Juri Judini juures  Moskvas. On end täiendanud selliste suurmeistrite nagu Leo Brouweri (Kuuba) ja Roberto Ausseli (Argentiina) juhendamisel. On pidevalt oodatud esineja muusikafestivalidel Eestis, Skandinaaviamaades ja Euroopas. Kontserdireisid on teda viinud pea kõikidesse Euroopa maadesse. Tiit Petersoni partneriteks on Eesti parimad muusikud, kellest pikemaajalised koostööd on olnud flötistide Tauno Saviaugu ja Neeme Punderiga, akordionist Allan Jakobiga, viiuldajate Ülo Kaadu, Maano Männi ja Harry Traksmanniga, tsellistide Aare Tammesalu ja Pärt Tarvasega. Vokaalsolistidest on Petersoni kauaaegsed partnerid Leili Tammel, Iris Oja, Teele Jõks, Liina Saari, Helen Lokuta, Janne Sevtsenko ja kontratenor Ka Bo Chan. Kohtumine vene kitarrilegendi Anastasia Bardinaga viis duoprojektini, millega muusikud andsid üle 50 kontserdi mängides ka sellistes ebatraditsioonilistes kohtades nagu öisel Leigo järvel ligi 6000 kuulajale. Kitarriduo partneriks on olnud veel ameerika kitarrist Eric Jones, kellega oli suur turnee mööda Eesti kontserdipaiku. Tiit Peterson on plaadistanud kõik olulised Eesti muusika teosed kitarrile ja palju muud muusikat. Flötist Tauno Saviauguga on valminud CD “Mystical Uniting” 20. sajandi muusikaga flöödile ja kitarrile, ning CD “Eesti Portreed” millel kõlavad duole kirjutatud eesti heliloojate teosed. Aastatepikkune koostöö on olnud metsosopran Leili Tammeliga, mille tulemusena on sündinud 2 CD-d Kuldar Singi 2 väga omanäolise suurteosega, mis kuuluvad eesti kammermuusika tippteoste hulka: „Karje ja Vaikus“ Federico Garcia Lorca luulele ning „Aastaajad“ Juhan Liivi luulele. Salvestanud CD-le “White Concert” Eesti heliloojate kitarrikontserdid koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Vello Pähna juhatusel.  Koostöös vene helilooja ja džässkitarristi Alexander Vinitskyga valmisid uued kitarripalad Raimond Valgre kaunimatest meloodiatest, mis Peterson on salvestanud CD-le “Veel viivuks jää”. 2003. aastal mängis ta Peeter Vähi „White Concerto“ kitarrile ja orkestrile Peterburi Filharmoonia Suures saalis koos Moskva kammerorkestri ja dirigent Vladislav Bulahhoviga.

Tiit Petersoni lai repertuaar ulatub 16. sajandi muusikast uusimate heliteosteni. Esitanud korduvalt Vivaldi kitarrikontserte pea kõigi Eesti orkestritega ja mitmete Soome orkestritega sealhulgas ka legendaarse dirigendi Jorma Panula juhatusel. Kirgliku nüüdismuusika esitajana ja propageerijana on Tiit Peterson väga palju inspireerinud Eesti heliloojaid looma uusi teoseid kitarrile – talle on kirjutanud muusikat René Eespere, Peeter Vähi, Tõnu Kõrvits, Raimo Kangro, Kuldar Sink, Urmas Sisask, Ester Mägi, Jaan Rääts, Lauri Jõeleht jt. Tuntud kitarriheliloojatest mujalt on talle kirjutanud muusikat Kai Nieminen, Jorge Cardoso, Harri Wessman ja Minna Leinonen.  Lisaks aktiivsele interpreeditegevusele on Tiit Peterson koolitanud terve uue põlvkonna professionaalseid Eesti  kitarriste ning on Tallinna kitarrifestivali looja ja kunstiline juht.

“Aasta muusik 2010” tiitli pälvinud Urmas Sisask on Eesti armastatumaid heliloojaid, kelle muusika nii kuulajad kui mängijad alati soojalt vastu võtavad. Tema teosed Laulupidude kavades kantakse ette 30000 laulja poolt 10 korda suurema publiku ees.

“Nüüdisaegne sodiaak” on 13 st palast koosnev tsükkel flöödile ja kitarrile, täis ilusaid meloodiaid, fantaasiaküllust ja leidlikke mänguvõtteid mõlemile pillile. Kindlasti üks ulatuslikumaid Eesti kammermuusika teoseid sel sajandil ja nagu kogu Urmase muusika, on seegi inspireeritud tähistaevast.