Villanella on pärit Napolist, nimi tuleneb itaaliakeelsest sõnast (ladina k villanus), mis tähendab rahvuslikku, poeesiat kutsuti ka villanella alla napoletana. Kuigi mõned villanellad ilmusid juba varem, omandas see vorm suurima tähtsuse 16. sajandi teisel poolel. Villanella õitseaeg kestis umbes 1700. aastani. Varaseimaks villanellameistriks võiks nimetada Giovan Tommaso di Maiot (suri 1550) ja selle žanri tähtsaimaks heliloojaks Gian Domenico da Nolat (suri 1592). Kuigi villanella kujutas endast vastandit madrigalile, kirjutasid ka paljud tuntud madrigaliloojad (Adriaan Willaert, Orlando di Lasso, and Luca Marenzio) meelsasti neid kelmikaid lugusid. Samuti oli villanella orgaaniliselt seotud mitmete teiste itaalia kergemate vokaalžanritega nagu mascherata, moresca greghesca, villota, ja giustiniana.

16. sajandi Itaalia talupojastiilis näitemänguline laul, sageli komponeeritud kolmele häälele ilma saateta, villanella oli sageli kirjutatud akordilises stiilis, puhta, selge rütmiga. Mõnikord rikuti traditsioonilisi kompositsioonireegleid – näiteks kasutati villanellas häälte liikumist paralleelkvindis, mis tavaliselt oli keelatud. Villanellad parodeerisid sageli tuntud madrigalide sõnu ja meloodiaid.

Renata Fusco on klassikalise tantsuhariduse omandanud laulja-näitleja-tantsija. Ta on võtnud ka džässtantsukursusi Cannes’I Rosella Hightower’s Centre de Danse Internationalis ja lõpetanud oma õpingud Napoli San Carlo teatris Margarita Trajanova juhendamisel. Laulmist õppis ta mitmete meistrite – Aldo Reggioli, Edith Martelli, Ester Orell ja Andrea Del Giudice käe all. Renata Fusco esinemisampluaa on väga lai, ulatudes ooperist operettide ning muusikalideni, samuti on ta osalenud paljudel konkurssidel, pälvides 1999. aastal Itaalia Muusikateatrite parima naisinterpreedi preemia Rizzo rolli eest muusikalis “Grease”. Ta on andnud oma hääle ka paljudele animafilmidele, salvestades filmikompaniidele Warner Brothers, Walt Disney, Dream Works ja Twentieth Century Fox.
Alates ajast, mil ta pühendus varajasele muusikale, on ta pälvinud palju tunnustust ning tema häält on hinnatud viimaste aastate üheks kaunimaks ja ehedamaks. Koos lautomängija Massimo Lonardiga on ta plaadistanud Leonardo da Vinci ajastu muusikal põhineva “La figurazione delle cose invisibili” (“Nähtamatute asjade esitlus”).

Milaanos sündinud Massimo Lonardi lõpetas Milaano Konservatooriumi kitarri erialal Ruggero Chiesa õpilasena, võttes õpingute ajal paralleelselt ka kompositsioonitunde. Konservatooriumi lõpetamise järel keskendus ta lautomuusikale ja renessansi ning barokiaja teoste esitamisele, juhendajaks kuulus Hopkinson Smith.
Praegu peetakse Lonardit üheks parimaks lautomängijaks Euroopas ja ta on aktiivselt tegev „vana kontinendi” erinevates kammeransamblites ning esineb tihti ka solistina. Tema diskograafia hõlmab kümneid CD-sid Ricordi, Erato, Teldeci, Tactuse, Jeklini, Nuova Era, Stradivariuse, Edelweissi ja Agorà firmamärgi all ning märkimisväärse hulga monograafilisi plaate, pühendatud Francesco da Milano, Pietro Paulo Borrono, Joan Ambrosio Dalza ja Vincenzo Capirola loomingule, lisaks itaalia barokiaja lautomuusika antoloogia, kogumikud Luys Milani vihuelateostest ja John Dowlandi lautomuusikast. Viimatimainitud plaat sai “Musica e Dischi” parima instrumentaalmuusika salvestuse aastaauhinna. Massimo Lonardi on Pavia Civico Istituto Musicale ja Veneetsia Vanamuusika Kooli lauto ja kammermuusika professor.

Maurizio Piantelli sündis Põhja-Itaalias Lodis. Õppis klassikalist kitarri ja hiljem lautot Massimo Lonardi juhendamisel. On täiendanud end Nigel Northi ja Jakob Lindbergi meistriklassides. Piantelli on spetsialiseerunud 16. ja 17. sajandi muusika esitamisele, mängides lautot, archiliutot, teorbi ja barokkkitarri. Ta teeb koostööd paljude nimekate varajase muusika ansamblitega nagu Conserto Vago, Sacro & Profano, Accademia Serenissima (Veneetsia), Capella Leopoldina (Austria), Ensemble Chiaroscuro, I Solisti Veneti, Concerto Italiano jt.
1992. aastal moodustas Piantelli ansambli Laus Concentus ja on koos sellega teinud palju kontserdireise kogu Euroopas. Ta on salvestanud üle 50 heliplaadi selliste tuntud firmamärkide all nagu Opus 111, Tactus, Naxos, Symphonia ja Naive.

Villanelle